raie, puude langetamine ja selleks tehtavad ettevalmistustööd (nt puu ümbruse võsast puhastamine) ja langetamisjärgsed raielangitööd (tüvede laasimine, järkamine, kokkuvedu, raiejäätmete koristamine). Raiutava puistu vanuse ja raie eesmärgi järgi eristatakse uuendusraiet, hooldusraiet ja valikraiet.
Uuendusraie on raieviis, mis loob eeldused metsa uuendamiseks. Uuendusraiet tohib teha puistutes, mis väikese juurdekasvu, halva tervisliku seisundi, väikese täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade pärilike omaduste tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks.
Lageraie puhul raielangilt raiutakse ühe aasta jooksul (lageraie algusest arvates) kõik puud, v.a seemnepuud, säilikpuud, elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud ja elujõulised järelkasvupuud.
Turberaie korral raiutakse puid mitme raievõttega mõneaastaste vaheaegadega, et ajutiselt kasvama jäänud küpsed puud soodustaksid järelkasvu teket ja kasvamist. Turberaie jaguneb aegjärkseks, häil- ja veerraieks.
Aegjärkne raie on küpse või üleseisnud metsa raiumine järkude kaupa, millega taotletakse metsa loodusliku uuenduse kasvatamist vanametsa turbe all. Raiejärkude arv ja korduvus määratakse puistu täiusest, järelkasvu hulgast ning puistu liigilisest koosseisust lähtudes. Meie metsades on osutunud otstarbekaks kolmejärguline aegjärkne raie kuusikutes, mille täius on 0,7 või enam. Kahejärgulist aegjärkset raiet rakendatakse männikutes ja ka kuusikutes, mille täius on 0,6 või vähem.
Häilraie on turberaie, millega küps või üleseisnud mets raiutakse mitte kauem kui kahe vanuseklassi (40 aasta) vältel. Puid valitakse raieks pesadena kohtades, kus on elujõulist looduslikku uuendust. Häilude esialgne läbimõõt võiks võrduda puistu kõrgusega (20–25 m). Häile on vaja laiendada 5–8-aastaste vaheaegadega (tulenevalt häilus ja selle vahetus läheduses puistu all olevast järelkasvust). Häilraiet tehakse esmajärjekorras männikutes (kaitsemetsades). Männi loodusliku uuenduse tekkeks ja esialgseks kasvuks saab häilus luua üsna soodsad tingimused.
Veerraiet tehes raiutakse uuendamisele kuuluv puistu väga kitsaste lageraietena metsa servast, mujalt raiutakse hajali paiknevaid üksikpuid või puude rühmi (häiludena) 20 kuni 40 aasta jooksul korduvate raiejärkudega.
RAIE – http://entsyklopeedia.ee/artikkel/raie1
Puistu raiumise eesmärgid:
puidu saamine, see on metsakasvatusliku saagi koristamine
metsa kujundamine, metsa kasvu ja arengu suunamine
metsa kasvatamine, et saada rohkem neid väärtusi, mida ühiskond vajab ja väärtustab
Metsa kujundamisel võib eesmärgiks olla:
saada mitte ainult ainult puidumassi, vaid teatud omadustega puitu
saada metsast rohkem rahalist tulu, kallimaid puidusortimente
Raieviisi valides tuleb mõelda, kuidas parandada metsa sanitaarset seisundit, liigilist koosseisu, rekreatiivset väärtust, jahimajanduslikku jm väärtust
RAIE EESTI METSADES -https://puuinfo.ee/keskkond/raie-eesti-metsades/
