METSAMAJANDUSKAVA

METSAMAJANDUSKAVA


Metsa inventeerimine ja metsamajandamiskava


METSAMAJANDAMISKAVA


Metsamajandamiskava kehtestaja ja metsamajandamiskava kehtestamise kord – https://www.riigiteataja.ee/akt/747220


Metsa inventeerimine on süstemaatiline andmete kogumine metsa kohta sellele hinnangu andmiseks ja analüüsi tegemiseks. Metsa inventeeritakse ülepinnalise takseerimisega või statistilise valikmeetodiga. [1]

Metsa inventeerimise põhiülesandeks on iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute [2] tootlikkust ja varusid. Reeglina pakub metsaomanikule kõige rohkem huvi metsas kasvava puidu kogus – kui palju seda on, palju juurde kasvab, millal mets saab raieküpseks ja raie käigus saadava puidu kogus ning kvaliteet.

Omanikule annab metsa inventeerimine ülevaate metsa väärtusest ning aitab planeerida metsa edasist kasutust

Metsa inventeerimine – https://et.wikipedia.org/wiki/Metsa_inventeerimine


metsa takseerkirjeldus

§ 7. Metsaeraldise kirjeldamine
(1) Tootliku metsamaa eraldise kirjeldamisel on kohustuslikud järgmised takseertunnused:
1) kvartali number (kui see on olemas);
2) eraldise number;
3) eraldise pindala;
4) peapuuliik;
5) arenguklass;
6) tuleohuklass;
7) metsakasvukohatüüp;
8) kuivenduse tunnus;
9) boniteediklass;
10) kõrgusindeks (H100).

(2) Puistutes alates noorendike arenguklassist tuleb märkida ka hektaritagavara ja tagavara juurdekasv hektaril.

(3) Vähetootliku metsamaa kirjeldamisel on kohustuslikud järgmised takseertunnused:
1) kvartali number (kui see on olemas);
2) eraldise number;
3) eraldise pindala;
4) peapuuliik;
5) metsakasvukohatüüp;
6) kuivenduse tunnus;
7) liitus;
8) tuleohuklass.

(4) Vähetootliku metsamaa kirjeldamisel märgitakse koosseisukordaja ja keskmine kõrgus takseerkirjelduses puuliikide kaupa.

(5) Vähetootlik on metsamaa, millel puistu kasvunäitajad on madalamad Va boniteediklassist.

(6) Kasvava metsa takseertunnused rinnetes kirjeldatakse puistuelementide viisi.

(7) Takseerkirjelduses märgitakse eraldisel kehtivad metsa majandamise kitsendused. Metsa majandamise kitsenduste aluseks on õigusaktid või planeeringud. Metsa majandamise kitsendused on esitatud lisas 5.

§ 8. Metsaeraldist iseloomustavate takseertunnuste määramine või arvutamine
(1) Arenguklass määratakse vastavalt lisas 3 esitatud kriteeriumitele.

(2) Tuleohuklass määratakse enamuspuuliigi alusel vastavalt lisas 4 esitatud tabelile.

(3) Metsakasvukohatüüp määratakse mullaliigi ja taimkatte alusel. Mullaliigi määramiseks kasutatakse sondi või varem koostatud mullakaarti. Puistangualadel määratakse kasvukohatüüp puiste koostise järgi. Metsakasvukohatüüpide nimistu ja kasutatavad lühendid on esitatud lisas 6.

(4) Metsatüüp määratakse metsakasvukohatüübi ja enamuspuuliigi alusel. Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja puistu tüübi nimetusest.

(5) Kuivenduse tunnus määratakse, kui kuivendus mõjutab mulla veerežiimi ja metsa kasvu. Kuivendamise tunnus (K) on koos metsakasvukohatüübiga esitatud lisas 6.

(6) Boniteediklass määratakse vastavalt enamuspuuliigile käesoleva juhendi lisas 7 esitatud boniteerimistabelite järgi. Tabeleid ei rakendata kuni 15-aastastele puistutele. Nendele, samuti lagedatele ja selguseta aladele määratakse boniteediklass kasvukohatüübi järgi, lähtudes lisas 7 esitatud tabelist.

(7) Kõrgusindeks (H100) meetrites arvutatakse enamuspuuliigile. Kõrgusindeksi arvutamise mudel on esitatud lisas 10. Kuni 15-aastastes puistutes määratakse kõrgusindeksiks boniteediklassi kõrguste vahemiku keskväärtus, lähtudes lisas 7 esitatud tabelist.

(8) Eraldise tagavara arvutatakse puistuelementide ja rinnete viisi tihumeetrites hektari kohta. Eraldi arvutatakse esimese, teise ja üksikpuude rinde tagavara.

(9) Eraldisel hinnatakse silmamõõduliselt surnud puude ja lamapuidu tagavara tihumeetrites hektari kohta. Surnud puude ja lamapuidu määramine on kohustuslik, kui seda on vähemalt 30 puud ja 10 tihumeetrit hektari kohta.

(10) Eraldisel kirjeldatakse olulised metsakahjustused.

(11) Takseerkirjelduses fikseeritakse eraldisel viimasel 10 aastal tehtud metsamajandustööd, märkides töö liigid ja tööde tegemise aastad (kui need on tuvastatavad).

(12) Eraldisel asuvate objektide kõrge loodusväärtuse tunnused määratakse, kui need on olemas. Kõrge loodusväärtuse tunnused ja klassifikaatorid on esitatud lisas 8.

(13) Liitus määratakse noorendikel (juurdekasvu arvutamiseks), põõsarindel ja vähetootlikul metsamaal võrastikuga kaetud pindala suhtena eraldise pindalasse.

(14) Kui eespool kirjeldatud näitajad ei iseloomusta metsaeraldist piisavalt, lisatakse kirjeldusse eraldise olulised iseärasused. Iseärasuste klassifikaator on esitatud lisas 9.

§ 9. Rinded
(1) Rinnete olemasolu määratakse puistu ehituse järgi. Rinnete loetelu ja kasutatavad lühendid on esitatud lisas 2. Puistus eristatakse:
1) esimene rinne ehk puistu põhirinne, millel on puistus suurim kõrgus ning mille täius alates latimetsade arenguklassist on vähemalt 30%. Noorendiku korral peavad olema täidetud lisas 3 esitatud minimaaltingimused. Selguseta alal kasvavat metsauuendust kirjeldatakse esimese rindena;
2) teine rinne, mille keskmine kõrgus on vahemikus 25–75% esimese rinde keskmisest kõrgusest ja on vähemalt 4 m. Teise rinde kirjeldamine on kohustuslik alates täiusest 15%. Noorendikes teist rinnet ei kirjeldata;
3) järelkasvu rinne, millest võib loota tulevikupuude kasvu. Järelkasvu rinde keskmine kõrgus on kuni 4 m. Üle 4 m kõrgune rinne võib olla järelkasv, kui selle keskmine kõrgus on alla 25% esimese rinde kõrgusest. Järelkasvu rinnet kirjeldatakse alates latiealisest metsast;
4) üksikpuude rinne, mis on madala täiusega (alla 30%) ning koosneb põhirindest kõrgematest ja vanematest puudest. Üksikpuudena kirjeldatakse ka puid, mis oma vanuse või dimensioonide poolest vastavad vähemalt latiealise puistu kriteeriumitele. Üksikpuude rinde kirjeldamine on kohustuslik, kui nende tagavara on vähemalt 10 tihumeetrit hektari kohta ja neid puid on vähemalt 20 hektari kohta.

(2) Mitmevanuselistes puistutes, millel on üks vertikaalselt liitunud võrastik, kirjeldatakse esimest rinnet põlvkondade viisi. Põlvkondi tuleb eristada, kui nende vanuse erinevus on vähemalt 40 aastat. Põlvkonnana ei kirjeldata noorendiku dimensioonidele vastavaid puid.

(3) Vajaduse korral võib kirjeldada põõsarinnet, mille hulka loetakse ka alusmets. Põõsarinde kirjeldamisel märgitakse koosseisukordajad, liigid, kõrgus ja liitus.

§ 10. Rinnete viisi arvutatavad ja määratavad takseertunnused
(1) Esimese rinde kõrguseks loetakse rinde enamuspuuliigi kõrgust.

(2) Rinde hektaritagavara arvutatakse puistuelementide hektaritagavarade summana. Puistu esimese ja teise rinde hektaritagavara arvutatakse puistuelemendi kõrguse ning täiuse või rinnaspindala või puude arvu alusel. Üksikpuude rinde hektaritagavara arvutatakse üksikpuude mahu ja arvu alusel. Tagavara arvutamiseks kasutatavad standardtabelid ja matemaatilised mudelid on esitatud lisas 11.

(3) Puistu esimese rinde tagavara juurdekasv arvutatakse summeerides puistuelementide tagavara juurdekasvud. Tagavara juurdekasvu arvutamiseks kasutatavad matemaatilised mudelid ja tingimused on esitatud lisas 12. Juurdekasv esitatakse tihumeetrites hektari kohta aastas.

(4) Puistu esimese ja teise rinde täius arvutatakse alates latimetsade arenguklassist rinnaspindalade summa suhtena rinde koosseisu ja koostispuuliikide kõrguse järgi kaalutud normaalrinnaspindalasse. Juhul kui puistu looduslikud tingimused ei võimalda rinnaspindala määramiseks relaskoopi kasutada, määratakse täius hinnanguliselt. Normaalrinnaspindalade summana kasutakse lisas 13 esitatud standardtabelite rinnaspindala või selle alusel koostatud mudelit.

(5) Puude arvu hektaril kasutatakse selguseta ala ja noorendike arenguklassi ning üksikpuude ja järelkasvu rinde kirjeldamiseks. Puude arv hektaril määratakse hinnanguliselt.

(6) Tagavara ja täius arvutatakse iga rinde kohta eraldi metsaelementide viisi, sealjuures täius arvutatakse osatäiuste summana kogu rinde kohta.

§ 11. Puuliigid ja peapuuliik
(1) Puistuelement on puuliigi ühesuguse tekkeviisi ja vanusega põlvkond.

(2) Puuliik määratakse perekonna tasemel, välja arvatud künnapuu, haab, sanglepp ja hall lepp, mis määratakse liigi tasemel. Eestis väga vähe levinud puuliikide korral märgitakse vaid, kas tegemist on okas- või lehtpuuga. Põõsaliike võib kasutada ainult põõsarinde (alusmetsa) kirjeldamisel. Puu- ja põõsaliikide nimistu ja kasutatavad lühendid on esitatud lisas 14.

(3) Peapuuliik on kasvukohatingimusi, puistu koosseisu ja seisundit arvestades majanduslikult kõige enam sobiv esimese rinde puuliik.

(4) Enamuspuuliik on esimese rinde suurima tagavaraga puuliik. Üldjuhul on enamuspuuliik ka peapuuliik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel.

(5) Kui latiealises puistus on enamuspuuliigiks puuliik, mis ei ole selle kasvukoha eelistatud puuliik või kui enamuspuuliik ei sobi peapuuliigiks oma seisundi tõttu, määratakse peapuuliigiks selleks sobivam puuliik, kui selle tagavara on vähemalt 40% puistu esimese rinde tagavarast. Kasvukohatüüpides eelistatud puuliigid on loetletud lisas 15.

(6) Selguseta aladel ja noorendikes määratakse peapuuliigiks sellele kasvukohale sobivaim puuliik, eeldusel, et tema võimalik osakaal puistu keskealiste puistute arenguklassi jõudmisel on vähemalt 50% selle esimese rinde tagavarast. Kui sobivaima puuliigi arvukus on eelneva tingimuse täitmiseks liiga väike, määratakse peapuuliigiks mõni muu piisava arvukusega sellele kasvukohale sobiv puuliik. Lagedatel aladel määratakse peapuuliigiks puuliik, millele on suunatud eraldise edasine majandamine.

(7) Kui suurimat tagavara omavad võrdselt okas- ja lehtpuuliik, määratakse enamuspuuliik järgmiselt:
1) okaspuuliik, kui okaspuude osakaal esimese rinde tagavarast on üle 50%;
2) lehtpuuliik, kui lehtpuude osakaal esimese rinde tagavarast on üle 50%;
3) kasvukohatingimustele sobivaim või majanduslikult väärtuslikum puuliik, kui okas- ja lehtpuude tagavara on võrdne.

(8) Kui okaspuuenamusega puistutes on esimeses rindes kaks või enam võrdse osakaaluga okaspuuliiki või kui lehtpuuenamusega puistutes on esimeses rindes kaks või enam võrdse osakaaluga lehtpuuliiki, tuleb enamuspuuliigina eelistada kasvukohatingimustele sobivaimat või väärtuslikumat puuliiki.

§ 12. Puistuelementide viisi määratavad takseertunnused
(1) Iga puistuelemendi kohta märgitakse lisaks puuliigile koosseisukordaja, päritolu, keskmine vanus, keskmine kõrgus, keskmine rinnasdiameeter ja olemasolu korral metsakahjustused.

(2) Puistuelemendi koosseisukordaja määratakse puistuelemendi tagavara suhtena rinde üldisesse tagavarasse. Selguseta alade ja noorendike esimese rinde kirjeldamisel ning järelkasvu rindel määratakse koosseisukordajad puude arvu omavahelise suhtena. Vähetootlikul metsamaal ja põõsarindel määratakse koosseisukordajad liituse osatähtsuse näitajana. Koosseisukordajad määratakse protsentides.

(3) Päritolu järgi eristatakse loodusliku tekkega ja kultiveeritud puistuelemente. Loodusliku tekkega puistuelemendid võib liigitada tekkeviisi alusel seemne- ja võrsetekkelisteks. Kultiveeritud puuliigid võib liigitada kultiveerimise viisi alusel külvi- ja istutuskultuurideks.

(4) Puistuelemendi keskmine vanus määratakse aastaringide või männaste loendamisega, eelmise inventeerimise vanuseandmete või eksperdihinnangu alusel. Kultiveeritud puistuelementide vanus määratakse kultiveerimise aasta järgi.

(5) Puistuelemendi keskmine kõrgus määratakse meetrites, mõõtes puistuelemendi keskmiste mudelpuude kõrgusi. Keskmine mudelpuu on normaalne puu, mille rinnasdiameeter vastab puistuelemendi puude keskmisele rinnasdiameetrile.

(6) Puistuelemendi keskmine rinnasdiameeter määratakse sentimeetrites, mõõtes iga puistuelemendi keskmiste mudelpuude rinnasdiameetreid.

(7) Metsakahjustuse iseloomustamiseks märgitakse kahjustatud puistuelement, kahjustuse põhjus, kahjustatud puude osakaal protsentides ja kahjustuse aste. Kahjustuste loetelu ja kahjustuse astme määramise alused on esitatud lisas 16.

(8) Alates latimetsadest on esimeses rindes kohustuslik kirjeldada puistuelemente, mis moodustavad vähemalt 15% esimese rinde tagavarast.


METSAMAJANDAMISKAVA KOOSTAMISE KOHTA ESITATAVAD NÕUDED – https://www.riigiteataja.ee/akt/13124148


Metsamajanduskava päring

Metsamajandamiskava koostamise päring saada info@metsjamaa.ee


maatulundusmaa_metsamaa_põllumaa_raieõiguse_ostmine_müümine_hindamine
Maatulundusmaa | Metsamaa | Põllumaa | Rohumaa | Raieõiguse | Metsamaterjali | Ostmine | Müümine | Hindamine | Raietööd | Metsa Ost | Metsa müük | Metsamajandus | Metsandus | Metsaraie | Mets | Põld | Maa | metsjamaa.ee | Eesti Metsade Liit | Kindel koostööpartner | Nr1 Eestis