MAAKATASTER
Kataster (ka: kadaster) on ametlik kinnisvarade, eriti maavalduste väärtuse või tulukuse register.
Kataster – https://et.wikipedia.org/wiki/Kataster
Mis on maakataster ja katastriüksus?
Maakataster (kataster) on riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on kinnisasja piiri ruumilist ulatust, maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Maakatastrisse on kantud kõik Eesti Vabariigi katastriüksused koos katastritunnuse, pindala, sihtotstarbe, katastripidaja märgete jm tehniliste andmetega.
Mis on katastriüksus?
Katastriüksus – katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk.
Katastritunnus – igale katastriüksusele antav numbriline kood.
Piiripunkt – looduses tähistatud või tähistamata maaüksuse välispiiri punkt.
Piirimärk – piiripunkti tähis looduses.
Katastripidaja on Maa-amet.
Mis on kinnistusraamat ja kinnistu?
Kinnistusraamat – riiklik andmekogu, kuhu on kantud kõik Eesti Vabariigi kinnistud koos kinnistu numbri, omaniku andmete, asjaõiguste ja märgetega. Seega sisaldab kinnistusraamatu kanne lisaks omaniku andmetele infot kinnistule seatud kitsenduste ja piiratud asjaõiguste (nt hüpoteekide, servituutide, kasutusõiguste, reaalkoormatiste, hoonestusõiguse, ostueesõiguse), samuti märgete (nt keelumärge, eelmärge) kohta. Kinnistu võib olla nii kinnisasi (maatükk) kui ka hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Kinnistu number – igale kinnistusraamatusse kantud kinnisasjale antav number.
Kinnistusraamatu pidaja on Tartu Maakohtu kinnistusosakond, avalikku rakendust haldab Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Katastri pidamise eesmärk
(1) Katastri pidamise eesmärk on kinnisasja piiri ja ruumilist ulatust, maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine.
Tunnus
Aadress
Sihtnumber
Asustusüksus – küla
Omavalitsus – vald
Maakond – maakond
Registreerimise aeg – kuupäev
Muudatuste registreerimise aeg
Sihtotstarve 1 – (Maatulundusmaa…) %
Sihtotstarve 2 –
Sihtotstarve 3 –
Pindala ha
Ruumikuju pindala ha
Haritav maa ha
Looduslik rohumaa
Metsamaa
Õuemaa
Muu maa
Registriosa
Mõõdistamise aeg
Mõõdistaja
Moodustamise viis mõõdistatud, (L-EST)
Hinnatsoon
Viljakustsoon
Katastripidaja märked
Katastriüksuse sihtotstarvete liigid
Katastriüksuse sihtotstarvete liigid koos numberkoodi, tähistuse ja selgitusega on järgmised:
1) elamumaa (001; E) – alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamu, sh korterelamu, suvila, aiamaja alune ja selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa;
2) ärimaa (002; Ä) – ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa:
– jaekaubandusehitiste maa;
– hulgikaubandusehitiste maa;
– toitlustusehitiste maa;
– teenindusehitiste maa;
– majutusehitiste maa;
– reisijate teenindamisega seotud transpordiehitiste, sh lennu-, raudtee-, bussijaama, sadamahoonete maa;
– büroo- ja administratiivehitiste maa;
– ärieesmärgil kasutatavate parkimisehitiste, sh parklate maa;
– sideehitiste maa, sh telekommunikatsioonirajatiste maa;
– ärieesmärgil kasutatavate meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, puhke- või spordiehitiste maa;
– muu äriotstarbel kasutatav maa;
3) tootmismaa (003; T) – tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa:
– põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandusehitiste maa;
– sadamaehitiste maa, v.a reisijate teenindamisega seotud ehitised;
– toodangu ladustamiseks ja transportimiseks vajalike ehitiste maa;
– tehnorajatiste maa, mis moodustab iseseisva katastriüksuse, sh kütte-, vee-, gaasi- või elektrivarustusega seotud ehitiste maa;
– jäätmekäitlusehitiste alune maa, v.a jäätmehoidla maa;
– muu tootmisotstarbel kasutatav maa;
4) veekogude maa (006; V) – loodusliku või tehisveekogu või selle osa alune maa;
5) transpordimaa (007; L) – liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga, sh:
– teemaa;
– äriotstarbeta, avalikult kasutatavate parkimisehitiste, sh parklate maa;
– raudteemaa;
– lennuliiklusmaa;
– navigatsiooniseadmete maa;
– köistee, trammitee ja nendega ehitus- või toimimisviisi poolest sarnane tee või muu raudteest erineva ehitusega rööbastee alune maa;
6) jäätmehoidla maa (008; J) – tootmis- ja olmejäätmete ladestamisehitiste (prügila) ning reovee puhastusrajatiste alune ja neid teenindav maa;
7) riigikaitsemaa (009; R) – riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa, sh:
– piiriületus- ja tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ning korrakaitse-ehitiste maa;
– sisekaitse- või kaitseväerajatiste maa;
– harjutusväljaku maa;
[RT I 2008, 57, 317 – jõust. 01.01.2009]
8) kaitsealune maa (010; H) – riigi kaitse all olev ja riigi kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, millel majandustegevus on õigusaktidega keelatud;
9) maatulundusmaa (011; M) – põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal;
10) sihtotstarbeta maa (012; S) – iseseisvat katastriüksust moodustav ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata;
11) mäetööstusmaa (014; Mt) – maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sh:
– mäeeraldis ja seda teenindav maa;
– mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh tootmishoonete, teede ja raudteede) maa;
12) turbatööstusmaa (015; Tt) – turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sh:
– mäeeraldis ja seda teenindav maa koos kuivendussüsteemidega;
– tuleohutusnõuetest tulenevate tulekaitseribade ning tuulekaitsevööndite maa;
– mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh teede ja raudteede) maa;
13) sotsiaalmaa – maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik.
- ühiskondlike ehitiste maa (016; Üh) – kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, sh:
– riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste (välja arvatud käesoleva määruse § 6 punktis 7 nimetatud ehitised) büroo- ja administratiivhoonete maa;
– välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete maa;
– äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa;
– muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste maa;
– loomaaia ja botaanikaaia maa; - üldkasutatav maa (017; Üm) – avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sh:
– haljasala ja pargi maa;
– supelranna maa;
– rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa;
– lautri maa;
– laste mänguväljaku maa;
– spordiplatsi ja terviseraja maa;
– kalmistu maa.
Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord – https://www.riigiteataja.ee/akt/13108441