Mets on koht kus lõõgastuda ja puhata
Mets ka olulisim taastuv loodusvara
METS
Soome on ametlikult maailma õnnelikum riik. Soomest 75 protsenti on mets. Usume, et need faktid on omavahel seotud
Eestis katab mets ligi poole maismaast
Mets
Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust). Mets on ühtlasi puittaimedega kooslus, mille pindala on suurem kui 0,5 ha, puude kõrgus ületab 5 m ja võrade pindala üle 10% kogu alast. Metsa mõiste alla ei kuulu puuviljaaiad ja linnapargid.[1]
Mets moodustab kogu maismaa pindalast 30% (kuid Maa ajaloos on olnud perioode, kus metsaga oli kaetud ligikaudu 50% maismaast). Selle biosfääriosa globaalne tähtsus seisneb orgaanilise aine produtseerimises ja selles talletunud biogeensete elementide kaitsmises väljauhtumise eest (metsadesse on koondunud 80–90% maismaa orgaanilisest ainest) ning õhkkonna gaasilise koostise reguleerimises. Mõjutades sademete hulka ja jaotust ning pinnavee äravoolu ja aurumist, määrab mets maa-ala veerežiimi ja kliima kujunemise.[2]. Seega määrab mets suure osa ka aine- ja energiaringes. Erosiooni ja deflatsiooni tõkestajaina ning õhu puhastajaina on metsad olulised ka keskkonnakaitseliselt.
METS – https://et.wikipedia.org/wiki/Mets
Mets
mets metsandus metsamaa puud
Eesti on metsarikkamaid riike maailmas. Mets katab ligi poole Eesti maismaast. Siinsed metsad paistavad silma liigirohkusega, mis on säilinud looduslikult uuenenud metsade suure osa ja võõrpuuliikide vähesuse tõttu. Metsaalad on olulised süsinikuringes, sidudes puittaimedes ja metsamullas atmosfääri süsinikku.
Puit on üha olulisem taastuvenergiaallikas ja hinnatud tooraine ning ehitusmaterjal. Puidust valmivad uksed, aknad, majad ja mööbel, mida müüakse koduturul ning eksporditakse ka mujale riikidesse.
Metsastatistikast saab ülevaate,
kui suur on Eesti metsavaru;
milline on puistute juurdekasv aastas;
kui suur on Eesti metsamaa pindala;
milline on kaitstud metsamaade osatähtsus kõigist metsamaadest;
kui suur on raiemaht aastas.
Metsastatistika põhjal saab hinnata, kui elujõulised ja tootlikud on Eesti metsad ning kui hästi on riiklikult tagatud metsade uuenemine ja säilimine.
METS – https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/keskkond/mets
Osaliselt või täielikult elatub metsasaadustest 1,3 miljardit maailma vaesematest elanikest. Olles neile kogukondadele elatusallikaks, soodustavad metsad ühtlasi kliimamuutuse leevendamist ja sellega kohanemist, toetavad elurikkust ja mängivad olulist rolli keskkonnakaitses, aidates vältida kõrbestumist ja erosiooni. Igal aastal saadakse metsadest puidu, küttepuude ja muude metsa andidena tulu vähemalt 180 miljardit eurot, seega on metsadel ka majanduslik väärtus.
METS – https://ec.europa.eu/environment/eutr2013/_static/files/facts-and-figures/eu-timber-regulation-facts-and-figures_v01_et.pdf
Mets katab 50% Eesti maismaast ning on seega oluline keskkonnakujundaja. Mets on paljude taimede kasvukoht ning loomade elupaik, aga ka koht, kus puhata ja lõõgastuda. Samas on mets ka olulisim taastuv loodusvara ning toorainebaas energeetikale ja tööstusele, andes tööd ja leiba mitmekümnele tuhandele inimesele.
METS – https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/mets
Mis on mets?
Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kus turbakiht puudub või on õhuke (looduslikult alla 30 cm). Soometsade pinnaseks on märg ja paks (üle 30 cm) turvas. Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit. Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe-Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad.
Millised taimed kasvavad metsas?
Metsataimed on väga erineva vormi ja nõudlusega. Igale metsatüübile on iseloomulikud kindlad taimeliigid, mis sõltuvad vastava maa-ala mullastikust. Kõrgemate rinnete taimed (puud) vajavad rohkem valgust. Väiksemad valguslembesed rohttaimed saavad kasvada vaid hõredates päikeseküllastes metsades ja metsaservas. Tihedates kooslustes, kus päikesekiired ei suuda läbi puuvõrade tungida, kasvavad varjutaimed või puuduvad rohttaimed hoopis.
Kuidas kujunevad metsad?
Metsatüüp sõltub mullast. Õhukese mullakihiga paekivisel pinnasel kasvad kidurad loometsad, viljakatel, paksu huumusekihiga parasniisketel muldadel on aga salumetsad. Looduslikud metsad võivad areneda puisniitudest ning soodest. Paljud praegused metsad on aga inimese istutatud. Vana metsa maharaiumisel kujuneb aja jooksul asemele uus metsakooslus –- alguses valgusnõudlike lehtpuudega, hiljem vähemnõudlike okaspuudega.
Mis tähtsus on metsadel?
Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Neid kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest. Metsaribad jõgede ja järvede kallastel kaitsevad veekogu reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval aga lumetuiskude ja müra eest. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. 1 ha männimetsa neelab aastas umbes 25 t tolmu. Metsad seovad õhust süsihappegaasi ja toodavad juurde hapnikku. 1 ha metsa seob suvel ööpäevas umbes 300 kg süsinikdioksiidi ja eraldab 200 kg hapnikku. Inimene ise tarvitab hingamiseks keskmiselt sama palju hapnikku, kui suudavad toota 5 puud. Üks auto kulutab mitmekümne puu ja tööstusettevõte tuhandete puude hapnikutoodangu. Jalutamine ja sportimine metsas aitab lõõgastuda, parandab tervist ja suurendab töövõimet.
Milline on inimtegevuse mõju metsadele?
Inimesed armastavad metsas marjul, seenel ja lihtsalt puhkamas käia. Kuid selle tulemusena halveneb vähehaaval metsa seisund: metsa alla koguneb praht, algupärane taimkate kaob, metsa järelkasv tallatakse maha. Metsad muutuvad ka tänu raietele ja kuivendamistele. Pärast raiumist asenduvad varjutaimed valguslembestega. Kuivendamisel kaovad kooslusest niiskuslembesed taimed.
METS – https://bio.edu.ee/taimed/general/metsp.htm
mets, maastiku osa ja ökosüsteem, mis on kujunenud puude koos kasvades ning milles ilmnevad nende mitmekülgne omavaheline mõju ja puude seos kasvukohatingimustega (nt pinnamoega, mullaga, mikrokliimaga). Metsaks nimetatakse sellist puude kogumit, mille pindala, kõrgus ja täius on niisugused, et võivad mõjutada ja muuta keskkonnaolusid. Metsakorralduses nimetatakse metsaks puude kogumit, mille täius on vähemalt 0,3 ja tagavara üle 30 m3/ha. Metsa kui suurima biomassiga taimekoosluse ja väga suure pindalaga (23% maismaast) biosfääriosa üleilmne tähtsus seisneb orgaanilise aine tootmises, hapniku ja süsiniku ringluses, talletunud biogeensete elementide kaitsmises väljauhtumise eest (metsades on 80–90% maismaa orgaanilisest ainest) ning õhkkonna gaasilise koostise reguleerimises. Metsas on tuule kiirus, päikesekiirguse intensiivsus ja maapinna soojuskiirgus väiksemad kui avamaal, seepärast on seal õhutemperatuuri ja niiskuse kõikumine ning auramine maapinnalt väiksem. Mets peab pinnases kinni sademeid, pidurdab vee äravoolu, mulla erosiooni ja tuulekannet, metsas moodustub maapinnal metsakõdu. Eriti oluline on mets mäestikes, metsastepialal, rannikul, linnade ümber ja puhkealadel – seal kahandab ta äärmuslike loodustegurite ja inimese tootmistegevuse kahjulikku mõju.
Metsade leviku ja laadi määrab peamiselt kliima: metsad vajavad kahest kalendrikuust pikemat taimekasvuperioodi, selle kestel peab keskmine õhutemperatuur olema kõrgem kui 10 °C ja sademeid vähemalt 50 mm. Metsaga kattunud ala pindala väljendatakse %-des riigi või piirkonna üldpindalast ja nimetatakse metsasuseks (Eestis on see veidi üle 50%). Eri kliimavöötmete metsade ruumilise struktuuri, muutuste rütmi ja floristilise koosseisu alusel eristatakse taiga (okasmetsa), laialehise (leht-) metsa, lähistroopilise igihalja metsa ja ekvatoriaalse vihmametsa vööndit.
Kasvukoha ja liigilise koosseisu järgi (sellest olenevad metsakasvatuslikud meetmed) eristatakse mitmesuguseid metsatüüpe. Metsataimkonna alusel eristatakse Eestis arumetsi, lammimetsi, soostuvaid metsi, soometsi ja kõdusoometsi. Arumetsad hõlmavad loometsi, nõmmemetsi, palumetsi, laanemetsi, sürjametsi ja salumetsi, soostuvad metsad soovikumetsi ja rabastuvaid metsi, soometsad madalsoometsi, siirdesoometsi ja rabametsi. Metsa võib jaotada puistuteks. Mets kui taimekooslus jaotatakse rinneteks: puu-, põõsa-, puhma-, rohu- ja samblarinne. Vanuse järgi eristatakse noorendikke, lati-, keskealisi, valmivaid ja küpseid metsi.
Mets on taastuv loodusvara, lisaks looduslikule metsauuendusele võib saada uue metsapõlvkonna ka külvates või istutades (metsakultuur). Intensiivse metsakasutuse korral tarvitatakse peale puidu ka vaiku, koort, okkaid ja lehti, metsa kõrvalsaadused on marjad, seened, seemned, puuviljad, taimede mahl, ravimtaimed ja jahiulukid. Mets on inimesele võimaldanud toitu, kütust ja kaitset juba inimkultuuri koidikul; ta on sügavalt mõjutanud rahvaste eluviisi, rahvakunsti ja -luulet.
Maakera metsade üldpindala on ligi 30 miljonit km2. Enamik metsa asub põhjapoolkera metsavööndis, mandrilises kliimas on seal valdav boreaalne оkasmets ehk taiga (pindala umbes 11 miljonit km2), sealt saadakse 2/3 maailma tarbepuidutoodangust. Okasmetsa peamised puud on kuusk, nulg, mänd ja lehis; raiestikel ja põlendikel asendavad neid ajutiselt lehtpuud (kask, haab). Okasmetsa allvöönd läheb üle lehtmetsa allvööndiks siirdelise segametsa (boreonemoraalse) allvööndina, sellesse kuulub ka Eesti. Mida merelisem on kliima, seda rohkem on lehtpuumetsi. Parasvöötme lõunaosas on lehtpuud ülekaalus, püsivaid metsi moodustavad seal pöök, valgepöök, tamm, pärn, jalakas, vaher ja teised laialehised puud. Lähistroopika merelistel aladel kasvab igihaljaid loorberilehiseid metsi (Vahemere maadel vähe säilinud loorberi- ja korgitammemetsi), mandrilises kliimas kõvalehiseid metsi (nt Austraalia eukalüptimetsad). Troopikas on metsad mitmerindelised ja eriti liigirohked, kuid neid majandatakse halvasti ja nende rohke raadamine kätkeb ohtu biosfääri seisundile. Palavvöötmes on nii igihaljaid vihmametsi (sademerohkeil aladel), poolheitlehiseid vihma- ja savannimetsi kui ka talvehaljaid hõrendikke. Mägedes kasvab olenevalt taimestiku- ja kõrgusvööndist ning kliimast okasmetsi ning heitlehiseid ja igihaljaid Iehtmetsi.
Metsa aineringe kiirust peegeldab taimse massi aastane juurdekasv hektari kohta: põhjataiga kuusikuis 5 t, kesktaiga kuusikuis 6–9 t, Ida-Euroopa tammikuis 8 t, Lääne-Euroopa pöögimetsades 12 t, Jaapani loorberilehistes metsades 20 t, Kongo nõo troopilistes vihmametsades 33 t. Puistu tagavara on suurim California sekvoiametsades (100-aastastes metsades 2000 tm/ha, vanemais kuni 6000 tm/ha). Eestis on puistu tagavara raieküpses ja vanemas metsas keskmiselt 235 tm/ha (olenevalt kasvukohast ja täiusest 80–700, suurim 1100 tm/ha).
METS – http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mets3
Metsarikkal maal elava inimese jaoks on mets iseenesestmõistetav. Tegelikult on mets meie rikkus, mis annab tööd tuhandetele inimestele, arvestatava tulu metsamaterjali ja puittoodete müügist ning tõsiseltvõetava ekspordimahu. Samas kosutab mets keha ja hinge, metsast saame marju ja seeni, küttepuid ja ravimtaimi, leiame lõõgastust matkamisest ja sportimisest. Mets aitab hoida meie elukeskkonda inimesele meelepärases seisus, toodab hapnikku ja seob süsihappegaasi. Puit on taastuv loodusvara ning puidu kasutamine on loodussõbralik.
METS – https://www.loodusegakoos.ee/puuri-uuri
Eesti metsapoliitika heakskiitmine
Vastu võetud 11.06.1997
Riigikogu otsustab:
- Kiita heaks Eesti metsapoliitika, mis on lisatud käesolevale otsusele.
- Teha Vabariigi Valitsusele ettepanek algatada metsaseaduse täiendamise ja muutmise seaduse eelnõu hiljemalt 1998. aasta 1. märtsiks ja metsanduse pikaajaline arengukava ühe aasta jooksul pärast nimetatud seaduse jõustumist. Nimetatud dokumentidega muude küsimuste kõrval:
1) määrata riigi omandisse jääv metsamaa;
2) asendada metsamajandamiskavaga seatud metsaraie kitsendused seadusega sätestatud kitsendustega;
3) määratleda metsa majanduslik ja sotsiaalne tähendus kohalikul tasandil;
4) kavandada riigi omandisse jääva metsa majandamine sellise riigiasutuse kaudu, mille majandustegevuse lubatud ulatuse ja metsa majandamise kohustused sätestab seadus.
EESTI METSAPOLIITIKA HEAKSKIITMINE– https://www.riigiteataja.ee/akt/73663
METSA OST, METSA MÜÜK, MATSA HIND, MESTA HINDAMINE, METSAMAA OST, METSAMAA MÜÜK, METSAMAA HIND, METSAMAA HINDAMINE, METSAKINNISTU OST, METSAKINNISTU MÜÜK, METSAKINNISTU HIND, METSAKINNISTU HINDAMINE
Mets
Forest.
Even a child knows how valuable the forest is. The fresh, breathtaking smell of trees. Echoing birds flying above that dense magnitude. A stable climate, a sustainable diverse life and a source of culture. Yet, forests and other ecosystems hang in the balance, threatened to become croplands, pasture, and plantations.
Kataster
Maatulundusmaa
Metsamaa
Mets ja Maa
Metsa ost
Maamüük
Ostan põllumaad
Osta metsa
Metsa ja põllumaa ost
Maa kokkuost
Põllumaa ja rohumaa kokkuost
Metsa ostmine
Põllumaa hindamine
Metsamaa müük Tartumaal
Raiutud metsamaa müük
Riigimaa oksjon
Müüa maatükk
RMK maa müük
Kuidas müüa maad
Loodusliku rohumaa hindamin
Põllumaa hind 2022
Metsamaterjal
Metsamaterjali müük
Metsamaterjali müügi deklareerimine
Metsa müük tulumaks
Raieõiguse müük
Metsa raieõiguse müük tulumaks
Metsatulu maksustamine
Raieõiguse müük käibemaks
Metsatehingute teatis
Osta metsa
Metsa müük
Kinnistu
Metsakinnistu
Metsakinnistu müük
Metsamaa hind
Põllumaa ost ja müük
Metsa ja põllumaa ost
Metsamaa tehingud
Haritava maa tehingud
Metsa vahendamine
Metsa kokkuost
Metsade tähtsus
Eesti metsad
Metsandus
Metsanduse arengukava
Metsaseadus
Aastaraamat mets
Metsandus uudised
Metsaregister
Metsa kokkuost
Metsakuiva palgi ost
Kasepaberipuu hind
Hakkepuidu hind 2022
Puidu kokkuostuhinnad
Tamme palgi hind
Oksjon
Metsaoksjon
Metsa oksjon
Metsa oksjonikeskus
Oksjonikeskus
Eesti maaoksjon
Timber oksjonid
Metsaoksjon timber
Tehingukeskus
Rmk metsaoksjon
Põllumaa oksjon
Metsaühistu enampakkumised
Maa oksjon
Maaportaal
Metsaregister
Raieõiguse müük
Metsa hinna kalkulaator
Metsa enampakkumised
Metsa vahendus
Metsa vahendusteenus
Metsa müügiteenus
Metsa maakler
Metsa haldur
Metsa müügiesindaja
Metsa majandamise abi
Metsa majandamise planeerimine ja organiseerimine
Metsamajandustööde planeerimine
Raiete ettevalmistamine ja organiseerimine
Metsakasvatuslike tööde organiseerimine
Metsamajandamiskava koostamine
Metsamajandamiskava tellimine
Metsamajandamiskava hind
Metsamajandustööde korraldamine
Maaparandustööd metsas
Metsasektor
Kiire ja mugav metsa müük
Metsa hindamine ja konsultatsioon
Metsakinnistu enampakkumise korraldamine
Metsa oksjonikeskkond
Maa
Metsateatis
Raieluba
e-metsateatise esitamine
Metsateatise blankett
Erametsaregister
Raielubade andmebaas
Metsaregister metsateatis
Keskkonnaamet metsateatis
Raadamine
Metsa raadamine
Metsaportaal
Metsaregister kaart
Metsaregistri kaart
Metsaregister avalik
Metsakorraldus
Metsakasvatus
Metsandusharidus
Metsandusharidus – https://www.rmk.ee/teemad/metsakool/metsandusharidus
Eestis saab metsandust õppida järgmistes koolides:
Eesti Maaülikool
Luua Metsanduskool
Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Selleks, et metsatarkused põlvest põlve edasi kanduks ning metsandusharidus Eestis ikka au sees oleks, toetab RMK metsandusõpet Eesti Maaülikoolis ning Luua Metsanduskoolis
Metsandus – Eesti Maaülikool
Metsamajanduse spetsialist – Luua Metsanduskool
PÕLD